Sissejuhatus

Ranniku maismaalised elupaigad Eestis

Projekti toetajad

See veebileht on loodud informatiivse veebilehena ja käsitleb Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) poolt rahastatavat projekti “Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210, 1220, 1230, 1310, 1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine”, mis kestab 2014. aasta maist 2016. aasta aprillini.

Projekti kirjeldus Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse lehel ASUB SIIN.

Projekti tutvustus

Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitseks võeti 1992. a vastu nn loodusdirektiiv, mille üldisem eesmärk on elupaikade floora ja fauna kaitse. Selle direktiivi esimene lisa sisaldab oluliseks peetud elupaigatüüpide loendit ja kirjeldusi. Olulised on need elupaigad, mille levila on piiratud või mis on oma loodusliku levila piires mingil viisil ohustatud. Kuigi enamusel Euroopa riikidest on oma kasvukohtade ja/või elupaikade süsteem olemas, on eelmainitud loend vajalik erinevate klassifikatsioonide ühtlustamiseks. Selles süsteemis tähistatakse elupaiku enamasti neljakohalise numberkoodiga (nt 2110 on eelluite elupaik*). Osa neist kuulub esmatähtsate elupaigatüüpide hulka (nt. 2140 on leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) elupaik), mille tagamiseks on EL eriline vastutus kuna suur osa antud elupaiga levialast paikneb liikmesriikide territooriumil.

Käsitletakse kahtteistkümmet maismaa-elupaika, mida võime kohata Eesti randades ja mille kujunemisel on oluline osa rannaprotsessidel ja tuulel. Rannikuelupaigad võrreldes sisemaa elupaikadega on oluliselt suurema mosaiiksuse ja muutlikkusega. Nii võib rannas olev elupaik kaduda paari päeva jooksul tugeva tormi ajal. Sama torm võib aga teisale kuhjata settevallid, kus kujuneb vähem kui paari aasta jooksul mõni teine elupaik. Samas võib mõni mereäärne elupaik (1230) püsida oma asukohas aastakümneid üsna muutumatuna. Lisaks eelnevale mõjutab elupaikade levikut Eesti rannikualadel liigestatud rannajoon ja maapinna kerkimisest tingitud maismaa juurde tekkimine, mis on piirkonniti erinev. Käsitletavatest elupaikadest on osa seotud nüüdisrannaga, kus mere mõju otsene (lainetus, mere veetaseme tõusust tingitud üleujutused jm.), osa elupaikadest jäävad merest kaugemale ning on enamasti seotud luiteliste pinnavormidega.

Lisaks siinkäsitletud elupaikadele võib Eesti rannaaladel esineda veel teisi elupaiku (Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (1630), põhjamaised lood (6280), lubjakivi platood (8240), metsastunud luited (2180) jm). Neid siinkohal ei käsitleta, kuna nad on merest vähe mõjutatud ning nende määratlemise peamisteks kriteeriumiteks või mõjuriteks on rohkem fütotsönoloogilised tegurid, mis  suuresti tingitud ala edaafilistest tingimustest.