1220 – Püsitaimestuga kivirannad

Elupaiga tutvustus

Püsitaimestuga kiviranna elupaiga (1220) all mõistetakse taimedega kivist randa (kivid on taimede vahelt nähtavad). Settes esineb enamasti klibu, veeris, kruus ja liiv. Rohkelt esineb kive (läbimõõt üle 10 cm), mille  suurus varieeruv. Elupaika kohtab rannikulõikudes, kus rannaprotsessid piisavalt aktiivsed, et kuhjata kokku veeriseid ja klibu merepõhjast ning ümbritsevatelt randadelt, või moreenrandades, kus peenem materjal kivide vahelt ära uhutud.

vt SKEEMI.

Kuna elupaiga määratlemise piirid on väga laiad siis taimestik on mitmekesine ja varieeruv.

 vt. TUNNUSLIIGID.

Ideaalseks peetakse  elupaika, mis seotud klibust või veeristest rannavallidega, kus taimkate on hõre ning muld puudub. Silmatorkavamaks taimeliigiks on merikapsas. Enamus  soontaimeliigid, samad kui püsitaimestuga liivarandadeski (1640). Inimmõju tühine.

Määratlemine

Tunnusliigid

  • Kruusa-veeristiku ja kliburandades
    • Rubus caesius – põldmurakas.
    • Rumex crispus – kärnoblikas
    • Potentilla reptans – roomav maran
    • Potentilla anserina – hanijalg
    • Linaria vulgaris – harilik käokannus
    • Leymus arenarius – liiv-vareskaer
    • Lathyrus japonicus –  rand-seahernes*
    • Honkenya peploides – merihumur
    • Galium verum – hobumadar
    • Elymus repens – harilik orashein
    • Crambe maritima – merikapsas
    • Cakile maritima – liiv-merisinep
    • Atriplex littoralis – randmalts
    • Arrhenatherum elatius – kõrge raikaerik
  • Moreenrandades
    • Agrostis stolonifera – valgekastehein
    • Juncus gerardii – tuderluga
    • Glaux maritima – rannikas
    • Plantago maritima – randteeleht
    • Vicia cracca – hiirehernes

NB! * Kaitsealused taimed

Asukoht

  • Kaugus merest:
    • 2-10 m rannajoonest. Merele lähemal asuv osa perioodiliselt üle ujutatav. Vanemates (kõrgemates) osades üleujutusi harva. Veepritsmed.
  • Kõrgus merepinnast:
    • Varieeruv 0,5-3(4) m ü.m.p

Geomorfoloogilised näitajad

  • Kruusa-veeristiku ja kliburandades, kus võib kohtab mitmeid rannavalle
  • moreenrannas, kus hulgaliselt rändrahne (murrutussillutis).

Mullaliigid ja niiskustingimused

  • Muld puudub, pinnasele kantud peale mereheidet. Moreenrandades võib esineda ka tüüpiliste rannaniidu liikidega (valgekastehein, tuderluga, rannikas jt.) primitiivseid rannamuldi. Niiskustingimused, mis seotud merevee otsese mõjuga, varieeruvad elupaiga piires olenevalt nõlvakaldest ja kõrgusest.

Looduslikud mõjutegurid

  • Avatus lainetusele
  • Sette materjali kuhjamine
  • Lauge rannanõlva ja madala piirneva mere korral toimub roostumine

Inimmõju

  • Inimmõju tühine
  • Paadi randumiskohtade rajamine (enamasti väikese pindalalised)
  • Randa suunduvad teerajad
  • Mootorsõidukitega sõitmine

ELUPAIGA FOTOD