1230 – Merele avatud taimestunud pankrannad

Elupaiga tutvustus

Merele avatud taimestunud pankrand (1230). Eestis on kokku lepitud, et selle elupaigana käsitletakse kõiki pinnasega ja mullaga katmata aluspõhjakivimite astanguid, mis asuvad rannale lähemal kui 50 meetrit ja mille kõrgus on vähemalt 1,5 meetrit.

vt SKEEMI.

Enamasti on need (Ordoviitsiumi, Siluri) lubjakivipangad. Põhja-Eestis võivad panga madalamas osas paljanduda ka vanemad (Kambriumi) liivakivid, savid ja kildad. Ruhnu saarel leidub ka nooremates (Devoni) liivakivides paiknevaid pangalõike. Muld reeglina puudub, taimestumine sõltub otsesest mere mõjust pangale. Elupaik on väga püsiv; muutuda võivad väga madalad pangad mere lähedal, mis rannaprotsesside käigus võivad mattuvad pudedate setete alla. Inimmõju reeglina puudub.

vt. TUNNUSLIIGID

Määratlemine

Tunnusliigid

Rohttaimed

  • Asplenium ruta-muraria – müür-raunjalg
  • Draba incana – hall kevadik
  • Campanula rotundifolia – ümaralehine kellukas
  • Glaux maritima – rannikas
  • Lepidium latifolium – randkress
  • Sagina maritima – rand-kesakann
  • Spergularia salina – rand-sõlmhein

Samblad

  • Bryum pallens – kahvatu pungsammal 
  • Cratoneuron filicinum – sõnajalg-nöörsammal

Asukoht

  • Kaugus merest
    • Rannajoonele lähemal kui 50 m.
  • Kõrgus merepinnast:
    • Väga varieeruv (enamasti kuni 4-5 meetrit)

Geomorfoloogilised näitajad

  • meremõjule alluvad pangad enamasti lubjakivi pangad. Pangast murenenud materjal (PS! kamardunud rusukalle) siia alla ei kuulu.

Mullaliigid ja niiskustingimused

  • Muld puudub, elupaik asub sageli lainetuse mõju piirkonnas, mereveepritsmed, panga seinast nõrguv põhjavesi.

Looduslikud mõjutegurid

  • Aluspõhjalise paljandi olemasolu
  • Mere otsene ja kaudne mõju

Inimmõju

  • Inimmõju tühine

ELUPAIGA FOTOD