Elupaiga tutvustus
Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ja laiud (1620) moodustavad alla 10 ha (valdav osa vaid mõni ha) suurused rannikumeres olevad väikesaared, mille kõrgus varieerub suurtes piirides (0,5-5 m ü.m.) ja kus ei saa enamasti erisada selgelt väljakujunenud mõnd teist elupaika (nagu 1220, 1630 jt.)
Saarekesed varieeruvad pinnaehituselt kui ka edaafiliste tingimuste poolest , mis tuleneb eelkõige asukohast mandri ja suuremate saarte suhtes, ümbritseva mere sügavusest, avatusest valitsevatele tuultele ja lainetusele. Mulla ja taimkatte mosaiiksuse kujunemisel on oluline osa lindude elutegevusel, kes arvukalt neil pesitsevad. Paljud väikesaared on hüljeste lesilateks. Lindude kadumisel või saarte liitumisel mandriga võivad aastate jooksul areneda teised elupaigatüübid. Kui saare suurus ja taimkatte mosaiiksus võimaldavad, eristatakse seal samaaegselt ka teisi rannikuelupaiku. Inimmõju enamasti puudub.
Määratlemine
Tunnusliigid
Puittaimed
- Juniperus communis – kadakas
- Ribes alpinum – magesõstar
Rohttaimed
- Angelica archangelica littoralis – rand-kikkaputk
- Carex disticha – lünktarn
- Crambe maritima – merikapsas
- Geranium robertianum –haisev kurereha
- Potentilla anserina – hanijalg
- Sedum acre – harilik kukehari
- Silene viscosa – pihkane põisrohi
- Viola tricolor – aaskannike
Mitmed sambla- ja samblikuliigid.
Asukoht
- Kaugus merest:
- Mandri läheduses madalas rannikumeres
- Kõrgus merepinnast:
- Varieeruv 0,5-3(4) m ü.m.p
Geomorfoloogilised näitajad
- Madalad kamarduvad saarekesed (ca 1-1,5 m ü.m.)
- Aktiivsete rannaprotsessidega hõreda taimkattega saared
Mullaliigid ja niiskustingimused
- Primitiivsed ranna-, klibu- ja liivmullad
- Madalamad osa merevee poolt üleujutatavad
Looduslikud mõjutegurid
- Saarte noorus ja väike pindala ning eraldatus
- Suur osa saarest allub merevee üleujutusele ja lainetusele
- Lindude elutegevuse suur mõju
Inimmõju
- Inimmõju tühine