Soodsa seisundi kriteerium

Soodsa seisundi kriteeriumid peavad andma hinnangu elupaikade seisundile. Seisundihinnangud iga üksiku elupaiga pindobjekti kohta summeeritakse. Kogu elupaiga seisundi hinnang terve Eesti kohta rehkendatakse üksikhinnangute keskmistena.

Seisundi hindamise kriteeriumid on välja töötatud selliselt, et need vastaksid järgmistele tingimustele:

  • Võimaldaksid üsna lihtsat vastamist valikutena, kas nähtus või protsess eksisteerib või mitte (jah/ei; on/ei ole).
  • Need peavad erinema elupaiga määratlemise kriteeriumitest, kui see on vähegi võimalik.
  • Numbrilised kriteeriumid peavad olema põhjendatud ja lihtsasti mõõdetavad, hinnatavad. Samas ei tohi numbrilised näitajad olla absoluutsed vaid pigem kirjeldama suurusjärku.
  • Seirajast lähtuv subjektiivsus peab olema minimaalne
  • Kriteeriumid ei tohi olla liialt üldised (omased igale rannikualale), kui see vähegi võimalik on

Seisundi hindamise kriteeriumid on jagatud kaheks: olulisteks ja vähem olulisteks. Lõpphinnangu andmisel üksiku elupaiga pindobjekti seisundile omavad olulised ja vähem olulised kriteeriumid erinevat kaalu. Vähem oluline kriteerium on pool olulise kriteeriumi kaalust. Arvutuslikult on mugavam, kui kasutada täisarve: oluline annab 2 punki/palli ja vähemoluline 1 punki/palli. Prooviseirete käigus leitakse iga elupaiga tüübi jaoks kriteeriumite täitumise summa, mis lubaks öelda, et elupaik on soodsas seisundis. Praegu on siia toodud soodsa seisundi lävendi vahemikud lähtudes eelnevatest uuringutest Eesti rannikualadel.

Erinevatel elupaigatüüpidel on erinev hulk soodsa seisundi hindamise kriteeriume, kuna need elupaigad on erineva maastikulise dünaamikaga ja geomorfoloogiaga. Mida kiirema arenguga elupaigatüüp, seda rohkem kriteeriume.